Kuidas tuli minu juurde Maasikas?

 Paljud on minu käest küsinud, et kust tuli üldse selline idee endale sellised loomad võtta? Olen vist vastuse
pidanud võlgu jääma, sest ma enam väga ei mäletagi seda. Aga vist oli
see nii, et nägin telekast nendest mingit klippi ja siis hakkas ennast ka huvitama. Aasta võis siis olla.. 2006? Mäletan, et kogusin hästi palju informatsiooni nende kohta ja võtsin lausa eraldi vihiku kuhu kirjutasin tuhkrute kohta tähtsamaid asju ülesse. Aegajalt käisin ka emale rääkimas tuhkrutest. Esimene vastus palvele, et võtame tuhkru, oli muidugi "EI!". Põhiline mure oligi vast selles, et ema arvas, et nad haisevad meeletult. Ükskord oli aga uuesti tuhkrutest klipp reporteris, kus saatejuht kohe alguses ütles, et "ei ole see hais midagi nii hull nagu kõik arvavad ja  pole vaja karta ka seda, et tuba või korter hakkaks haisema" Peale seda läksin jooksuga ema juurde ja ütlesin, et "NO näed!!! Mis ma ütlesin sulle!" Peale seda oli natuke aega vaikust ja ema ütles :"No võta siis!" APPIAPPPIIIII, ma olin vist seitsmendas taevas, ma ei suutnud seda lihtsalt uskuda. Järgmisel päeval võtsin kohe ühendust Sandraga (kasvatus Quicksilver), kellega olin ka varasemalt juba palju suhelnud ning broneerisin kohe ühe kutsika ära. Kuna tol hetkel oli alles suvi..siis see tähendas seda, et ma pidin peaaegu, et terve aasta ootama, sest kutsikad sünnivad ju kevadel. Aga noh, kui ma nii kaua olin juba kannatanud, siis kannatasin ka selle aja ära :)
Mul on nii selgelt meeles, kui me Maasika koju tõime. Ta oli nii pisike ja totu ja samamoodi olin ka mina totu, sest ma ei osanud temaga midagi teha, ei osanud temaga kuidagi käituda ja olla. Õigepea saime aru, et tegu on loomaga, kes on ÄÄÄÄRETULT uudishimulik ning samuti saime teada, et mitte ükski asi ei tohi lohakile kuskile laiali jääda, sest see tassitakse lihtsalt kohe ära oma peidukohtadesse. Tihti oli nii, et hakkasime välja minema ja väikse õe üks jalanõudest oli kadunud :) Maasikas on muidu algusest peale väga tubli ja asjalik olnud, sai ta kohe aru, kus on õige koht on häda teha, samuti sai aru, et hammustada ei tohi. Aga eks neid mänguhoos naksamisi tuli ikka ette.. tuleb siiamaanigi.. Samuti on Maasikas ka suur aiandushuviline, tänu sellele ei ole toas ka enam mitte ühtegi taime :)


  Vaatamata tema tuhkrutempudele olen ma temaga väga-väga rahul, paremat tuhkrut ei ole minujaoks olemas :)